Skip to main content

Servisu Tradusaun Husi Dalen Rai-Liur ba Tetun INL


 

BENVINDU MAI IHA PÁJINA SERVISU TRADUSAUN HUSI SILVINO NEVES

Pájina ida-ne'e serve atu simu dokumentu sira ne'ebé Ita-bo'ot sira presiza atu tradús. Aleinde ne'e iha mós seksaun kálkulu ne'ebé sei ajuda Ita-bo'ot sira atu hala'o estimativa ba presu tradusaun. Espera katak ami bele ajuda Ita-bo'ot sira liuhusi koperasaun ne'ebé diak liu atu garante negósiu saudavel.


Submete dokumentu iha-ne'e

Pagamentu bele halo liuhusi MOSAN no Tpay, no mós liuhusi cash notransferénsia ba konta bankária.

Kalkuladora Presu Tradusaun

Kalkuladora Presu Tradusaun



Comments

Popular posts from this blog

Oin-sa mak ha’u bele aprende lalais?

  Identifika ita-nia tipu matenek Iha prekonseitu barak mak mosu kona-ba lalaok aprendizajen nian. Barak sente obrigasaun atu xave nia an iha kuartu laran, hamanas matan ba iha parágrafu atus ba atus durante oras barak nia laran atu de’it komprende matéria husi dixiplina ida. Barak mos sente obrigasaun atu memoriza parágrafu sira-ne’e, husi hun to nia rohan. Sa-ida mak Ita-bo’ot sira-nia noin wainhira ha’u dehan ida-ne’e laos lalaok loloos atu estuda?   Burn-out Molok ita hakat ba faze dahuluk ho lalaok estudu nian, ha’u hakarak koalia ituan kona-ba burnout. Burn-out ne’e katak fallansu ida-ne’ebé mosu wainhira ema ida obriga nia an atu halo bu’at ruma ne’ebé ho obrigasaun másima, no la tuir nia vontade rasik. Imajina motór ida-ne’ebé Ita-bo’ot sira uza bebeik, no haluhan enxe nia bee radiadór, obriga de’it to destinu, sa-ida mak sei akontese wainhira Ita la’o iha oras barak nia laran no la para? Bee radiadór sei maran, Ita-nia motór mos hahuu manas, ikus liu, wainhira...

Segredu ba diskursu públiku ida-ne'ebé diak

Diskursu Públiku mak métodu aprezentasaun ida-ne'ebé ita uza atu halo persuazaun argumentativa hodi hetan públiku nia konkordasaun kona-ba mosaun ne'ebé ita aprezenta. No iha Timor-Leste ida-ne'e sai nudar modalidade akadémika ida-ne'ebé estudante universitáriu barak iha interese atu partisipa bele nudar oradór no mos nudar audiénsia. No tuir makerek nia observasaun Timor-Leste nia foinsae barak mak iha poténsia iha área ida-ne'e, ho nune'e ho nia esperiénsia, makerek hakarak fahe nia téknika sira ba diskursu públiku ida-ne'ebé efetivu no diak liu. 1. Projeta Ita-bo'ot nia lian Problema bo'ot ida-ne'ebé ha'u nota maka barak dependente liu ba forsa sónika husi mikrofone, no lakon toman atu projeta nia lian ba públiku. Dala barak, wainhira Ita fo diskursu, iha toman ida atu se besik mikrofone ba ibun, ho ida-ne'e, mosu tendénsia atu hakiik Ita-nia lian, no halakon toman atu hasa'e lian hodi ema bele rona wainhira Ita hala'o diskursu...

UMA MEHI NIAN SAI MEHI AAT

UMA MEHI NIAN SAI MEHI AAT Kapítulu I Dalabarak ema konsidera sira-nia uma nu’udar mahon ba moris, mesak ka ho maluk, nakonu ka mamuk, nia serve nu’udar fatin atu hadook an husi mundu nia matan no hetan netik privasidade. Maibé sa-ida mak akontese karik uma ida ita hadomi ne’e hafalun nia an ho nakukun ne’ebé mak hodi ta’uk no terus? Ida-ne’e mak akontese ho família ida-ne’ebé mak foin muda ba uma ida iha Likisá. José nu’udar empregadu hosi kompañia transportasaun ba kargu sira-ne’ebé mak sai husi Portu Tibar, iha tinan 2022, wainhira rona lia-anin katak estadu sei sobu zona rezidénsia sira iha fatin ne’ebé uluk nia horik ba, hahú hala’o nia serbisu ho di’ak no lalais atu bele aselera ninia rendimentu hodi permite nia atu sosa rai no halo uma foun ida. No tan nia serbisu iha Likisá, susar tebes ba nia atu mobiliza nia an loron-loron atu ba serbisu no fila ba uma. Iha loron ida, nia matan metin ba rai ida iha foho leten, wainhira nia hamriilk hodi fuma sigaru iha portaun boot serb...