Skip to main content

Segredu ba diskursu públiku ida-ne'ebé diak



Diskursu Públiku mak métodu aprezentasaun ida-ne'ebé ita uza atu halo persuazaun argumentativa hodi hetan públiku nia konkordasaun kona-ba mosaun ne'ebé ita aprezenta. No iha Timor-Leste ida-ne'e sai nudar modalidade akadémika ida-ne'ebé estudante universitáriu barak iha interese atu partisipa bele nudar oradór no mos nudar audiénsia. No tuir makerek nia observasaun Timor-Leste nia foinsae barak mak iha poténsia iha área ida-ne'e, ho nune'e ho nia esperiénsia, makerek hakarak fahe nia téknika sira ba diskursu públiku ida-ne'ebé efetivu no diak liu.


1. Projeta Ita-bo'ot nia lian



Problema bo'ot ida-ne'ebé ha'u nota maka barak dependente liu ba forsa sónika husi mikrofone, no lakon toman atu projeta nia lian ba públiku. Dala barak, wainhira Ita fo diskursu, iha toman ida atu se besik mikrofone ba ibun, ho ida-ne'e, mosu tendénsia atu hakiik Ita-nia lian, no halakon toman atu hasa'e lian hodi ema bele rona wainhira Ita hala'o diskursu públiku sein mikrofone. Iha mos kazu balun ne'ebé Ita-nia projesaun lian la forte tanba Ita-nia postura ladun di'ak, atu hadian ne'e, Ita presiza hatoman an hamriik loos no pratika diskursu iha espellu hodi bele haree Ita-nia imajen wainhira ko'alia. Noin ida tan mak atu imajina dehan Ita-bo'ot ko'alia direta ba iha ema ida ne'ebé iha kotuk liu iha salaun aprezentasaun nian, koko atu sukat hodi ema ida iha kotuk liu bele rona Ita-nia lian. 



2. Mantein kontaktu vizuál (matan)



Loos duni, diskursu públiku dirije ba ema barak, maibé ida-ne'e la limita Ita-bo'ot sira atu koko fihir audiénsia iha matan. Ida ne'e ajuda halo relasaun entre Ita-bo'ot ho audiénsia, fo sinál ida ba sira katak Ita la ko'alia de'it jeralmente ba audiénsia, mas foka mos ba individuál ida-ida. Ne'e sei obriga sira atu toma atensaun liuhusi kontaktu matan. Wainhira Ita-nia mentál sei fraku, koko atu fihir ba iha parede kotuk liu, ba audiénsia sira-nia kotuk, ida-ne'e sai nudar étapa dahuluk ida molok hakat ba faze daruak. Wainhira toman ona, koko atu fihir ema nia rentoos, ida-ne'e, husi do'ok fo iluzaun ida katak Ita-bo'ot fihir direta ema nia mantan, (sorry, matan XD). Wainhira ida-ne'e mak Ita-bo'ot toman ona, koko fali atu fihir idaidak nia matan wainhira ko'alia ba audiénsia sira, muda ba fali seluk, koko fihir liu liu. 


3. Mantein balansu entre seriedade no umór



Tenke iha balansu entre seriedade no umór, wainhira Ita ko'alia asuntu sériu, koko atu fo mos tempu ituan ba buat balun ne'ebé ho umór, ka komik. Ida-ne'e sei halakon monotonia husi Ita-nia diskursu no fo pauza ituan ba iha audiénsia nia neon ne'ebé prosesu hela liafuan sériu sira durante Ita-nia diskursu ne'e, aleinde ne'e, nia mos sei kria iska ida atu dada fali audiénsia sira-nia atensaun. Importante tebes mai Ita-mos atu hatene atu la aumenta liu umór ba kazu sériu tanba ida-ne'e sei hatudu Ita-bo'ot nudar ema Ida-ne'ebé la iha seriedade no intensaun atu hala'o diskursu, hodi nune'e, koko atu kria balansu. 


4. Uza pergunta retórika


Pergunta retórika maka pergunta sira-ne'ebé la presiza interlukutór atu hatan tanba nia resposta ne'e tama tiha iha sensu komún, katak ema hotu hatene nia resposta. Hanesan mos umór ida-ne'e serve mos nudar kail ba audiénsia sira-nia atensaun. Pergunta retórika sira obriga reasaun involuntária, audiénsia sei sente nesesidade atu hatan, ne'e kria interasaun entre oradór ho nia audiénsia. 


Konkluzaun

Iha modalidade diskursu públiku, iha maneira barak mai ita atu hato'o ita-nia lian, maneira sira temi iha leten ne'e sai nudar mata-dalan kiik-oan ida atu sira-ne'ebé iha interese atu tuir bele banati no koko atu aplika iha sira-nia lala'ok diskursu públiku, espera katak nia bele ajuda belun balun atu bele hafurak nia aprezentasaun verbál ba ema barak ho diak. 






Comments

Popular posts from this blog

Oin-sa mak ha’u bele aprende lalais?

  Identifika ita-nia tipu matenek Iha prekonseitu barak mak mosu kona-ba lalaok aprendizajen nian. Barak sente obrigasaun atu xave nia an iha kuartu laran, hamanas matan ba iha parágrafu atus ba atus durante oras barak nia laran atu de’it komprende matéria husi dixiplina ida. Barak mos sente obrigasaun atu memoriza parágrafu sira-ne’e, husi hun to nia rohan. Sa-ida mak Ita-bo’ot sira-nia noin wainhira ha’u dehan ida-ne’e laos lalaok loloos atu estuda?   Burn-out Molok ita hakat ba faze dahuluk ho lalaok estudu nian, ha’u hakarak koalia ituan kona-ba burnout. Burn-out ne’e katak fallansu ida-ne’ebé mosu wainhira ema ida obriga nia an atu halo bu’at ruma ne’ebé ho obrigasaun másima, no la tuir nia vontade rasik. Imajina motór ida-ne’ebé Ita-bo’ot sira uza bebeik, no haluhan enxe nia bee radiadór, obriga de’it to destinu, sa-ida mak sei akontese wainhira Ita la’o iha oras barak nia laran no la para? Bee radiadór sei maran, Ita-nia motór mos hahuu manas, ikus liu, wainhira obriga l

What are the university students not doing?

  Journal of Thoughts Journal #2 What are the university students not doing? As a final year student who is waiting for graduation day, I believe there have been things that my peers have been doing wrong all these years. It is not debatable that the aim of most people who frequent university courses do so in order to acquire a degree before starting a career. However, I believe there should be more objectives to be aimed for.   Here are several benefits that I believe most students have tendencies to overlook: 1.       Linking with peers More often than not, university students tend to individually focus on themselves, as the main aim is to acquire a degree, yet I do think that the students should be able to compete and cooperate during the terms in order to strengthen the bonds. By creating connections or bonds with like-minded people who undergo the same situations with one’s self, one will be able to start up a stronger career once the decision of settling for a care